Tuesday, December 18, 2012
Apple MacBook Pro Retina ekraaniga
Apple MacBook Pro Retina ekraaniga
15,4'' ekraan, 2,3 GHz Intel Quad Core i7 protsessor, 8 GB põhimälu, 256 GB kõvaketas. Operatsioonisüsteem OS X Lion 10.7. Sisseehitatud veebikaamera ja mikrofon, SWE asetusega klaviatuur. MacBook Pro aku võimaldab kuni 7 tundi tugiaega traadita ühendust kasutades. Apple sülearvutid on olnud läbi aegade parimad ja vastupidavamad. Üks hea omadus on ka see, et nendele ei ole veel viirusi tehtud.
15,4'' ekraan, 2,3 GHz Intel Quad Core i7 protsessor, 8 GB põhimälu, 256 GB kõvaketas. Operatsioonisüsteem OS X Lion 10.7. Sisseehitatud veebikaamera ja mikrofon, SWE asetusega klaviatuur. MacBook Pro aku võimaldab kuni 7 tundi tugiaega traadita ühendust kasutades. Apple sülearvutid on olnud läbi aegade parimad ja vastupidavamad. Üks hea omadus on ka see, et nendele ei ole veel viirusi tehtud.
LG Optimus L9
LG Optimus L9
4.7 tolli IPS-ekraan, L-Style disain, Android operatsioonisüsteem, 1 GHz kahetuumaline protsessor, 5 MP kaamera, Wi-Fi Direct, NFC, 2150 mAh SiO+ aku.Sellel on piisavalt lisasi ning see telefon on mõeldud igapäevasele inimesele. See ei ola ka liiga suur ning seda on mõnus kasutada.Samsung Galaxy S III GT-i9300
Samsung Galaxy S III GT-i9300
Võimas 1.4GHz neljatuumaline protsessor, 8Mpix kaamera HD videosalvestusega, 16GB sisemist mälu, sAMOLED 4.8" erkaan, lisaks hulk nutikaid rakendusi suhtlemise hõlbustamiseks. See telefon on mõnusalt suur ja sellega on hea ning lihtne ümber käia. Soovitan seda telefoni neile, kes selle lisasi ka kasutavad.Tuesday, December 11, 2012
TRIATLON
MIS ON TRIATLON?
Triatlon on spordiala, mis koosneb kolmest järjestikusest alast: ujumisest, jalgrattasõidust ja jooksust. Triatloniga tegelevaid sportlasi nimetatakse triatleetideks.
KUS TOIMUS ESIMENE TRIATLON?
Esimene triatlonivõistlus peeti 25. septembril 1974 Mission Bays San Diegos USA-s. Selle korraldasid ameeriklased Don Shanahan ja Jack Johnstone.
INFOT TRIATLONI KOHTA :
Traditsioonilisel triatlonil alustatakse võistlust ujumisega, jätkatakse jalgrattasõiduga ja lõpetatakse jooksuga. Standard- ehk sprindivõistluse ujumisdistantsi pikkus on 750 m, jalgrattasõit 20 km ja jooks 5 km. Põhi- ehk olümpiadistantsil on ujumine 1,5 km, jalgrattasõit 40 km ja jooks 10 km. Pikkadel distantsidel aga ujutakse 2...4 km, sõidetakse rattaga 50...180 km ja joostakse 15...42,195 km (maraton).
Maailma tuntuim triatlonivõistlus on Hawaii Ironman, mille distantsid on 3,86 km (2,4 miili), 180,2 km (112 miili) ja maraton 42 km (26,2 miili).

Triatlon on spordiala, mis koosneb kolmest järjestikusest alast: ujumisest, jalgrattasõidust ja jooksust. Triatloniga tegelevaid sportlasi nimetatakse triatleetideks.
KUS TOIMUS ESIMENE TRIATLON?
Esimene triatlonivõistlus peeti 25. septembril 1974 Mission Bays San Diegos USA-s. Selle korraldasid ameeriklased Don Shanahan ja Jack Johnstone.
INFOT TRIATLONI KOHTA :
Traditsioonilisel triatlonil alustatakse võistlust ujumisega, jätkatakse jalgrattasõiduga ja lõpetatakse jooksuga. Standard- ehk sprindivõistluse ujumisdistantsi pikkus on 750 m, jalgrattasõit 20 km ja jooks 5 km. Põhi- ehk olümpiadistantsil on ujumine 1,5 km, jalgrattasõit 40 km ja jooks 10 km. Pikkadel distantsidel aga ujutakse 2...4 km, sõidetakse rattaga 50...180 km ja joostakse 15...42,195 km (maraton).
Maailma tuntuim triatlonivõistlus on Hawaii Ironman, mille distantsid on 3,86 km (2,4 miili), 180,2 km (112 miili) ja maraton 42 km (26,2 miili).
Tuesday, December 4, 2012
Tuesday, November 27, 2012
FIFA 11 OFFICAL TRAILER
FIFA 11 Official Trailer from Pablo Gonzalez on Vimeo.
See video näitab mis võimalused on FIFA 11 mängus ja milline on mängu graafika.
See video näitab ka mängu parimad trikke ja mängu mõtet ning mis lisasi ja tegevusi on sellel osal rohkem kui eelmisel.Ära on näidatud ka see millised on mängijad.
Crash test iPhone 4S vs Samsung Galaxy S II
See video oli õpetlik, ses see näitas et kumb telefon on tugevam kas Iphone 4S või Samsung Galaxy S II.
Katses tehti mitu katset erinevalt kõrguselt mõlema telefoniga ja tulemus oli see et Samsungil tulid mõned täkked, aga Iphonel purunes ekraan kildudeks. See katse tõestas et Samsung Galaxy S II on tugevam kui Iphone 4S.
HTML
Mis on HTML?
HTML (ingliskeelne lühend sõnadest HyperText Markup Language 'hüperteksti märgistuskeel'[1][2]) on keel, milles märgendatakse veebilehti. HTML on SGML-i rakendus. HTML-dokumentide (failide) veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse veebilehitsejat. Selline elektroonilise dokumendi märgendamise mõte on lahutada sisu, vaade jms objekti omadused üksteisest.
HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-i millega kirjeldatakse lehe kujundus.
Infot võtsin : http://et.wikipedia.org/wiki/HTML
Rohkem infot leiate HTML-i kohta leheküljel:
http://et.wikipedia.org/wiki/HTML
HTML (ingliskeelne lühend sõnadest HyperText Markup Language 'hüperteksti märgistuskeel'[1][2]) on keel, milles märgendatakse veebilehti. HTML on SGML-i rakendus. HTML-dokumentide (failide) veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse veebilehitsejat. Selline elektroonilise dokumendi märgendamise mõte on lahutada sisu, vaade jms objekti omadused üksteisest.
HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-i millega kirjeldatakse lehe kujundus.
Infot võtsin : http://et.wikipedia.org/wiki/HTML
Rohkem infot leiate HTML-i kohta leheküljel:
http://et.wikipedia.org/wiki/HTML
Vistutamine
Mis on vistutamine?
Lisaks lihtsalt teksti kirjutamisele on blogisse võimalik lisada ka pilte, videosid, helifaile ja muid multimeediarakendusi, mida blogi lugejad saavad siis vaadata, kuulata ja käivitada otse blogileheküljelt.
Sellist multimeediarakenduste lisamist nimetatakse vistutamiseks.
Kasutatud leheküljed:
http://arvutitunnid.wordpress.com/blogid-ja-kodulehekuljed/vistutamine/
Lisaks lihtsalt teksti kirjutamisele on blogisse võimalik lisada ka pilte, videosid, helifaile ja muid multimeediarakendusi, mida blogi lugejad saavad siis vaadata, kuulata ja käivitada otse blogileheküljelt.
Sellist multimeediarakenduste lisamist nimetatakse vistutamiseks.
Kasutatud leheküljed:
http://arvutitunnid.wordpress.com/blogid-ja-kodulehekuljed/vistutamine/
RSS voog
Mis on RSS VOOG?
Kui oled piisavalt palju internetis liigelnud, oled sa tõenäoliselt kohanud täheühendit RSS, põhiliselt seoses blogidega, aga ka tavaliste kodulehekülgedega.
RSS on lahtikirjutatult Really Simple Syndication, kuigi vahel tõlgendatakse seda ka kui Rich Site Summary, mõlemad on õiged. Tegemist on XML-põhise sisuformaadiga, mis pakub võimalust jagada veebilehe sisu – uudiseid, blogipostitusi ja nii edasi.
Enamik blogisid ja uudistelehekülgi pakuvad RSS-voogu. Sellega liitumine on ülilihtne, sul on vaja vaid RSS-lugejat, millega saad endale vooge tellida. Kui veel mõned aastat tagasi oli selleks vaja endale arvutisse spetsiaalne programm tõmmata, siis praeguseks on enamik RSS-lugejaid veebipõhised.
Populaarseimad neist on Google Reader ja Bloglines, Firefoxi brauseril on näiteks ka juba sisseehitatud RSS-lugeja.

Kui külastaja on endale su RSS-voo tellinud, on kõik su lehe uuendused ta silma all iga kord kui ta oma RSS-lugeja avab.
Enamik inimesi, kes endale uudiseid ja muud infot RSS-i teel tellivad, vaatavad lugejasse vähemalt korra päevas, seega oled sa nähtav igapäevaselt, mis on oluliselt tõhusam kui jääda lootma, et inimesed sind oma brauseri lemmikutesse salvestavad ja sealt üles otsivad.
Tean omast kogemusest, et kui on kiire aeg ja palju kirjavahetust, siis kõikvõimalikud uudiskirjad ja kliendipakkumised rändavad esimesena prügikasti, et meilboksis pisutki korda luua.
Vaevalt et RSS-voog veel vähemalt lähiajal uudiskirja täielikult asendab, kuid alternatiivse ja toetava võimalusena on ta väga tõhus ning seda kasutatakse aina rohkem. Kuna RSS-lugejas saab luua erinevaid kaustu oma erinevate voogude korrastamiseks, on seal oluliselt väiksem oht, et sinu uuendused lugemata kustutatakse lihtsalt ruumi saamiseks. Pigem jäetakse nad kiirel ajal lihtsalt kõrvale ja loetakse siis, kui on rahulikum.
Kasutasin :http://www.kodulehemarketing.ee/rss-voog-milleks/
Rohkem infot RSS voog-i kohta saate teada:http://www.kodulehemarketing.ee/rss-voog-milleks/
Kui oled piisavalt palju internetis liigelnud, oled sa tõenäoliselt kohanud täheühendit RSS, põhiliselt seoses blogidega, aga ka tavaliste kodulehekülgedega.
RSS on lahtikirjutatult Really Simple Syndication, kuigi vahel tõlgendatakse seda ka kui Rich Site Summary, mõlemad on õiged. Tegemist on XML-põhise sisuformaadiga, mis pakub võimalust jagada veebilehe sisu – uudiseid, blogipostitusi ja nii edasi.
Enamik blogisid ja uudistelehekülgi pakuvad RSS-voogu. Sellega liitumine on ülilihtne, sul on vaja vaid RSS-lugejat, millega saad endale vooge tellida. Kui veel mõned aastat tagasi oli selleks vaja endale arvutisse spetsiaalne programm tõmmata, siis praeguseks on enamik RSS-lugejaid veebipõhised.
Populaarseimad neist on Google Reader ja Bloglines, Firefoxi brauseril on näiteks ka juba sisseehitatud RSS-lugeja.

Rohkem külastajaid
RSS-voog on väga hea võimalus oma kodulehe ja blogi lugejatega kontakti hoidmiseks, iseenesest on tegu udiskirjale sarnase võimalusega, kuid RSS-i puhul on info jagamise protsess täielikult automatiseeritud ning ise käsitisi midagi välja saatma ei pea.Kui külastaja on endale su RSS-voo tellinud, on kõik su lehe uuendused ta silma all iga kord kui ta oma RSS-lugeja avab.
Enamik inimesi, kes endale uudiseid ja muud infot RSS-i teel tellivad, vaatavad lugejasse vähemalt korra päevas, seega oled sa nähtav igapäevaselt, mis on oluliselt tõhusam kui jääda lootma, et inimesed sind oma brauseri lemmikutesse salvestavad ja sealt üles otsivad.
Kuidas vältida spämmfiltreid?
Kuigi uudiskiri on endiselt väga hea moodus klientidega ühenduses olemiseks ning on vara sellest võimalusest loobuda, on siiski oht, et uudiskiri satub spämmikausta või jääb teiste kirjade vahel lihtsalt märkamata.Tean omast kogemusest, et kui on kiire aeg ja palju kirjavahetust, siis kõikvõimalikud uudiskirjad ja kliendipakkumised rändavad esimesena prügikasti, et meilboksis pisutki korda luua.
Vaevalt et RSS-voog veel vähemalt lähiajal uudiskirja täielikult asendab, kuid alternatiivse ja toetava võimalusena on ta väga tõhus ning seda kasutatakse aina rohkem. Kuna RSS-lugejas saab luua erinevaid kaustu oma erinevate voogude korrastamiseks, on seal oluliselt väiksem oht, et sinu uuendused lugemata kustutatakse lihtsalt ruumi saamiseks. Pigem jäetakse nad kiirel ajal lihtsalt kõrvale ja loetakse siis, kui on rahulikum.
Kasutasin :http://www.kodulehemarketing.ee/rss-voog-milleks/
Rohkem infot RSS voog-i kohta saate teada:http://www.kodulehemarketing.ee/rss-voog-milleks/
Tuesday, November 6, 2012
Google Docs
Google Docs on veebipõhine kontoritarkvarapakett, mis sisaldab tekstitöötlusprogrammi ning tabelarvutus- ja esitlustarkvara ning mida haldab Google.Docs'i kasutamiseks on vaja Google kasutajakontot. Google Docsi kasutajad võimaldavad veebibrauseri kaudu internetis dokumente koostada , faile Googli serveris salvestada ja neid inimestega jagada.Docs'i kasutamiseks on vaja Google kasutajakontot. See ei tähenda tingimata, et peaksid endale ka Gmaili e-posti teenuse looma.Üks eelis on see, et ühes dokumendis saab samaaegselt koostööd
teha mitu inimest mitmes erinevas asukohas, kuid jagamise
seaded tagavad selle, et teil on alati kontroll selle üle, kellel on võimalik teie
loodavaid dokumente vaadata ja muuta. Täpselt nagu reaalses maailmas, tasuks ka võrgus jagamisel meeles pidada, et inimesed
võivad nendele antud teavet ka edasi jagada.Google Docs on tasuta teenus, mis töötab sinu internetibrauseris. Seega
ei nõuagi töö dokumentidega midagi muud, kui vaid internetiühendusega
seadet. Docs toimib muide pea kõigis seadmetes, millel on olemas
Interneti kasutamiseks mõeldud brauser.Hea on teada, et Google Docsis saate juhtida seda, kes teie loodavat sisu vaadata saab.
Kasutatud materjal :
http://et.wikipedia.org/wiki/Google_Docs
http://www.elisa.ee/et/Eraklient/Blogi/s/85/mis-on-google-docs-ja-kuidas-seda-kasutada
http://www.google.ee/intl/et/goodtoknow/manage-data/docs/

Kasutatud materjal :
http://et.wikipedia.org/wiki/Google_Docs
http://www.elisa.ee/et/Eraklient/Blogi/s/85/mis-on-google-docs-ja-kuidas-seda-kasutada
http://www.google.ee/intl/et/goodtoknow/manage-data/docs/
Subscribe to:
Comments (Atom)